Järvama ühistranspordi keskuse tegevdirektor Harri Lepamets tunnistas, et tanklas diiselkütuse hinda vaadates läheb tal alati meel mõruks, sest kallinev kütus tähendab tema töös üksnes probleeme.

Lepamets ei salanud, et bussifirmad küsivad riigihankes pakutud hinnale lisa ja see on tema arvates ka põhjendatud.

Lepamets tunnistas, et raha kokkuhoiuks on tänavu maakonnas liine lühendatud sedavõrd palju, et sõitmata on jäänud varem plaanitust 50 000 kilomeetrit vähem.

Nüüd plaanib ühistranspordi keskus lubada bussifirmadel liinile tulla vanemate bussidega, kui see aitab neil raha kokku hoida. «Suvel tulevad suuremate busside asemel liinile ka väiksemad,» lisas ta.

Kuna diiselkütuse hind on ületanud juba 20 krooni piiri usub Lepamets, et üle ega ümber ei saa ka piletihinna tõusust. Kui Järvamaal on bussipileti miinimumhind praegu üheksa krooni, siis Tartumaal otsustati see tõsta 15 kroonile.

Piletite kallinemisest Lepamets siiski suurt tulu ei looda, sest kui hindu hüppeliselt tõsta, vähendaks see omakorda reisijate arvu.

Lepamets kiitis maakonna omavalitsusi, kes on ühistranspordi raskest olukorrast aru saanud ja nõustunud oma rahakotti avama.

Kütuse kallinemine on Lepametsa ütlust mööda aga sedavõrd suur, et ka omavalitsuste abist ei piisa ja kui ka kõiki võimalikke kulude kärpimisviise kasutada, jääb rahast arvatavasti ikkagi puudu, mistõttu loodetakse abi riigilt.

Samas on ta pessimistlik, kas kulude kokkuhoiuga ametis olev riik nõustuks bussidotatsioone suurendama.

Bussifirma ATKO Trans tegevdirektor Kalle Saviste ütles, et juuni algul löövad nad oma tulud ja kulud kokku ning esitavad ühistranspordi keskusele tingimused, millega nad on nõus teenuse pakkumist jätkama.

Saviste tunnistas, et maakonna bussiäri on aasta algusest kahjumis ja firma on ületanud juba kriitilise piiri. «Suudame praegu tegutseda üksnes seetõttu, et ATKO on suur firma, kus üks tegevus saab teist toetada,» sõnas ta.

Kui praegune olukord jääb kestma, uskus Saviste, et neil ei jää muud üle, kui loobuda inimeste veost sellest kolm kuud ette teatades ja siis tuleb uue vedaja leidmiseks välja kuulutada riigihange. «See läheks maksumaksjale kindlasti kõige kallimaks, sest praegu küsivad bussifirmad juba väga krõbedat hinda,» sõnas ta.

Kuigi vanemate bussidega on odavam sõita, ei tahaks Saviste sellele teele minna, sest siis kannataksid eelkõige reisijad. Ka piletihinna tõstmisest ei looda ta suurt tulu, sest inimesed ei jaksa rohkem maksta. «Kui hakata liine kärpima, siis see on järjekordne samm maaelu hävitamise suunas,» lisas ta.

Saviste selgitusel on ainus väljapääs praegu riigi käes, kes peaks kiiremas korras astuma kaks sammu. Esiteks suurendama dotatsiooni ja teiseks vabastama bussifirmad suurenenud kütuseaktsiisist.