AS Aurumi tegevdirektor Heli Kuulman selgitab, et väärisehteid ostes on hea teada, et ka Eestis kehtib kullamüügil oma hierarhia: kauplustes müüakse odavat masstoodangut ehk grammihinnaga tooteid, Euroopa tehaste disainkollektsioone, autoriehteid ja juveele.

Spetsialist soovitab uurida toote kaalu

Juveel on ehe, mida kaunistab suur ja kvaliteetne kalliskivi ning omapärane disain. Juveelil on kindlasti valmistajasertifikaat. «Kahjuks kasutatakse sõna «juveel» üpriski meelevaldselt ja nii võibki sageli just räämas keldri- ja turupoekeste seintelt lugeda «juveeliäri», kus kribukivikestega ehteid nimetatakse juveelideks,» hoiatab Kuulman.

Tihti võtab pakutavate ehete rida silmad kirjuks ja lähemalt uurides näeme, et kuigi väliselt üsna sarnased, on hinnavahe kahel ehtel sageli üpris suur.

Kuulman ütleb, et kuldehtel ja kuldehtel võib olla erinev hind, mida tavaostja sageli põhjendada ei oska. «Tegelikult on sellel ikka põhjus,» teab ta öelda.

Kuulman soovitab uurida toote kaalu, mis peab Eesti seaduste järgi etiketilt näha olema, ning valmistusviisi ja päritolumaad. «Kui on tegemist nn ülikerge ehk ultra light tootega, peaks teadma, et see on valmistatud õõnesmaterjalist,» selgitab ta.

On loogiline, et seest tühi kett pole nii vastupidav kui täismaterjalist. Kuulmani ütlust mööda on probleemid selliste ostude puhul kiired tulema ja tavaliselt süüdistab ostja müüjat, et teda ei teavitatud toote eripärast. Seega, enne laia ja kerge keti ostmist tuleks asi selgeks teha. Sama kehtib abielusõrmuse kohta, mis on seest õõnes ja deformeerub kandes kergesti.

Valmistajamaade puhul eristatakse Euroopa tootjaid ning Aasia ja Araabia maade valmistajaid. «Euroopa Liidus on ühtne seadusloome, mis kohustab tootjaid teatud reegleid järgima nii proovimärgistuse kui ka metallisulamite koostise osas,» selgitab Kuulman.

Euroopas valmistatud tootel on proovid tuhandiksüsteemis – 585, 750 kullal ja 925 hõbedal – ja proovile lisandub kontroll/valmistaja nimemärk.

Seevastu Aasias märgitakse nende asemel «14k», mis vastab ligi Euroopa 585-le, ja «18k», mis on ligi Euroopa 750. Kuid Kuulman lisab, et osas riikides pole proovimärk üldse kohustuslik ja Egiptuses, Araabias on sageli meile arusaamatu.

Oluline on, et Euroopa Liit on kehtestanud ranged reeglid väärismetalli koostisele. Nii näiteks ei tohi sulamis kasutada niklit (Ni), sest see tekitab allergiat.

Samas väljaspool Euroopa Liitu see nõue ei kehti. «Seetõttu tuleb sageli ette, et valge kuld või hõbe, mis on valmistatud mujal, tekitab kandjale tugeva lööbe või määrib nahka,» lausub Kuulman.

Samuti tekitab probleeme Türgi, Egiptuse, Tai ja India tänavakäsitööliste toodang, sest seda valmistatakse kordi ümber sulatatud n-ö romukullast. «Sulam muutub järjest rabedamaks ja tooted purunevad kergesti ning määrivad nahka. Kindel ei saa olla ka proovi tõesuses,» täpsustab ta.

Kalliskivide kohta ütleb Kuulman, et tema puhkuseparadiisidest kalleid ehteid osta ei soovita, sest on ette tulnud nii täielikke võltsinguid kui ka mitte õige nimetuse kasutust.

Väga levinud on Egiptuses näiteks sünteetilised tsirkoonid (CZ – cubic zirconia) igasugustes värvides. Tugevasti jätab soovida lihvi kvaliteet ja kalliskivi proportsioonid. Levinud on ka nii odavate mageveepärlite müük merepärlina kui ka mustaks värvitud mageveepärli müük Tahiiti musta pärlina. «Ei reisi ju ükski turist tagasi pretensiooni esitama ja tänane müüja on homseks juba teises kohas,» selgitab Kuulman.

Osta soovitab Kuulman ehteid, mis meeldivad kui reisimälestus ja mis pole hinnalt liiga kallid.

Nõudlikum ostja eelistagu euromaist

Eestis müüakse väärisehteid paljude maade hankijailt ja valmistajailt. Nõudlikum ostja võiks Kuulmani soovitust mööda vaadata Itaalia, Saksa ja teiste Euroopa maade ehteid, hinnatundlikum valib ikka Aasia tooted.

Eesti poodides on levinuim Türgist tulev kaup, mis on tugeva punaka tooniga. Euroopas on Kuulmani ütlust mööda levinud kollane ehk vasevaba kuld.

Kolmanda võimalusena on viimasel ajal hoogustunud internetikaubandus. Selle kohta märgib Kuulman, et sealt saadav on raskesti kontrollitav ja tavaliselt kvaliteetehet interneti kaudu üldse ei müüda. «Erand on mõni tuntud brändifirma, kelle kodulehelt on ka võimalik ehteid tellida,» lisab ta.

Kõige probleemsemateks nimetab Kuulman internetioksjoneid, kus keegi pole kohustatud müüjaid kontrollima. Tehing müüja ja ostja vahel leiab aset nagu turul.

Tarbijale soovitab Kuulman juveelikaupluse valikul küsida võimalikult palju ja kontrollida vastuseid spetsialistide abil.

Moes püsivad suurte kividega ehted

Paides ja Türil tegutseva Alandra Juveeli kaupluste juhataja Külli Marrandi tähelepanekut mööda ostetakse järjest rohkem ehteid iseendale.

Kaks aastat Türil tegutsenud ja tänavu kevadel Paides avatud poodide juhataja Marrandi ütles, et järvalased ostavad tihti ehteid küll ka elukaaslasele, lastele ja kingitusteks nii sünnipäeva, jõulude kui ka koolilõpu puhul, ent viimasel ajal järjest rohkem ka iseendale.

Üha enam seavad inimesed sammud juveelipoodi ka enne emadepäeva, naistepäeva või valentinipäeva. «Ehteid ostetakse investeeringuks nende väärtuse pärast,» sõnas Marrandi.

Praegu on Marrandi teada moes suurte kividega kuldsõrmused. Noored kannavad suurte kividega kõrvarõngaid. «Läbi aegade ostetakse kõige enam kuldketti, kõrvarõngast ja sõrmust,» lisas ta.

Nooremad ostavad rohkem hõbedat. Kuldketi puhul on levinumad õõnesketid, mis on välimuse poolest suuremad, kuid kerguse tõttu odavamad.

Nii Paides kui Türil käib Alandra Juveeli kauplustes üle kahe nädala Pärnust pärit kullassepp, kes on kogu Järvamaa peale ainus ala professionaal, kes kuldehteid parandab ja puhastab. Temalt saab ka eritellimusel valmistatud ehteid.

Ehete õige hoolduse kohta tuletas Marrandi meelde, et õõnesketiga pole mõistlik magama minna, sest see võib oma õhukese materjali tõttu kergesti deformeeruda.

Teise soovitusena tuletas ta meelde, et hõbedat ei kanta saunas ega ujuma minnes, sest higis sisalduvate ainete tõttu hõbe oksüdeerub ja kaotab sära.

Peamiselt Soomest, Taist, Itaaliast, Türgist ja Eestist sisse ostetud kaupu müüva Alandra Juveeli kliendid võivad Marrandi väitel tulla poodidesse muretult, sest kõik tooted on märgistatud. «Proovikojas tooted kontrollitakse, lüüakse peale proov ja maaletooja nimemärgis,» selgitas ta.

Kahe tegutsemisaasta jooksul on ka Alandra Juveelis ette tulnud rahulolematuid kliente. Vaid ühel juhul oli viga tarbijas, ülejäänud kaupade puhul oli tegemist tehase veaga. «Sellisel juhul vahetatakse toode ringi või makstakse raha tagasi,» ütles Marrandi. «Kui klient märkab, et ehtel on viga, tuleks see kindlasti poodi tagasi tuua, mitte käega lüüa.»