Valele nupule vajutamine annab parteile õiguse saadiku volitused lõpetada. Kuidas õigesti hääletada, on aga selle sama juhtkonna otsus. Saadikud on muudetud kummitempliks selle sõna täielikus tähenduses.

Siduv mandaat ohjab saadikuid

Selline siduva mandaadi süsteem kehtib alates veebruarist Ukraina kohalikes volikogudes ja Julia Tõmošenko blokk on taotlenud sama süsteemi kehtestamist ka parlamendis.

Tõmošenko blokk ja Meie Ukraina koalitsioon annab neile 450kohalises Verhovna Radas kahehäälelise enamuse. Siduv mandaat tagaks, et ükski saadik ei väärataks. «See on ebademokraatlik, aga Ukrainale vajalik,» kirjutas mulle poliitikavaatleja Pavel G. Kiievist.

Kevadised kriisid Ukraina parlamendis algasid Regioonide Partei avaliku saadikute üleostmise kampaaniaga ja hirm sündmuste kordumisest pole kuhugi kadunud.

Vaatleja argumendis võib lühikeses plaanis Ukraina puhul iva olla, ent pikas perspektiivis loob see ohtliku tava. See tähendab, et rahvaesindaja ei vastuta üksnes oma valijaskonna, vaid ka partei ees, muutes esimese seose mõttetuks.

Eesti kontekstis oleks võrdväärne hüpoteetiline näide, kui Reformierakond oleks visanud riigikogust välja selle auväärse liikme Igor Gräzini, kes oma veendumusi järgides hääletas ainsana Euroopa Põhiseaduse lepingu ratifitseerimise vastu.

Sellisel juhul on erakond üle sõitnud riigikogu liikme valijatest, kes enne valimisi andsid hästi endale aru kandidaadi põhimõtetest.

Teisalt on demokraatiat varemgi üritatud ravida ebademokraatlike vahenditega – paraku edutult. Head näited on Saksamaa Riigipäevahoone põlengu järel 28. veebruaril 1933 välja antud seadlus, mis röövis Saksamaa kodanikelt nende õigused «nende endi kaitseks» või Eestis 1934. aasta 12. märtsil Konstantin Pätsi välja kuulutatud kaitseseisukord, et «haiget» Eesti rahvast ravida.

Jalge alla võeti tee, millelt võimu teostajatel tagasi pöörata enam ei soovinud.

Tavaliselt tähendab siduv mandaat, et rahvaesindaja täidab vaid valijate antud juhiseid ja seda mitte tehes on valijatel õigus ta tagasi kutsuda.

Siduv mandaat on osaliselt kasutusel sellistes toredates riikides nagu Kuuba, Hiina, Põhja–Korea, Nigeeria ja Vietnam. Nagu Nõukogude Liit, kus partei annab koha (ja mõistuse) ja vajadusel võtab selle ära.

Kohaliku omavalitsuse saadik on Ukrainas täielik kummitempel, kes peab igal sammul järgima parteijuhtkonna otsuseid. Vastasel korral riskib ta oma kohaga volikogus.

Paaril korral on teisitimõtlejad ka välja visatud, kuid alamastme kohtud on erinevatel põhjustel mandaadid taastanud. Süsteem pole veel korralikult tööle hakanud.

Lubaduste täitmine jääb saadiku südametunnistusele

Normaalse demokraatia (sh Eestile) tava on, et saadikud pole seotud mandaadiga ehk valituks osutudes jääb lubaduste täitmine ja hea töö riigi või valla poliitikuna nende südametunnistusele.

Valijal on võimalus halbu rahvaesindajaid edaspidi lihtsalt mitte enam valida.

Kuigi auväärt endine kolleeg Liina Tõnisson avaldas muret, et riigikogu on muutunud kummitempliks valitsuse käes, on igal saadikul jätkuvalt õigus ja kohustus hääletada oma veendumuste ja parema äranägemise järgi. Kuid see polegi oluline, sest riigikogu ega kohaliku omavalitsuse tööd eelnõude arvu järgi mõõta ei saa.

Rahvaesindused peavad üle võtma järelevalve ülesande ja ühiskonna valupunktide arutamise korraldamise. Oluliselt on tõusnud erakonna ja valimisliitude valimisprogrammide tähtsus, sest koalitsioonipartnerid soovivad täita valijatele antud lubadusi.

Juhtisin Reformierakonna e–teema töörühma, kuhu oli kaasatud mitte ainult erakonna liikmeid, vaid eksperte ka väljapoolt.

Ettepanekud tuli e–spetsialistidelt alates Peeter Marvetist ja lõpetades minut.ee lugejatega. Nüüd on need koalitsioonilepingus. Sama peaksid toimima ka iga valimisnimekirja programmi koostajad.

Kummitempel on poliitik, kellele on mõtlemise koorem liiga raske.