Liikumise Kodukant Järvamaa juhatuse esimees Helvi Kerem ei mõista, miks juhatuse liikmed ei taha nõustuda aastaaruandesse kirjutatud 46 000 krooni suuruse palganõudega, sest tema on teinud tööd hästi. Foto: Andrus Eesmaa

Liikumise Kodukant Järvamaa juhatuse liige Marta Kondas tunnistas, et juba neli kuud on juhatus püüdnud olukorrast selgust saada. «Juhatuse esimehe Helvi Keremi palganõue oli kõigile ootamatu, mina ei teadnud küll olevat ühtegi dokumenti, mis oleks seda õigustanud,» selgitas ta.

Juhatus tunnistab ka oma töö puudujääke

Liikumise aastaaruande kinnitamisega olevat olnud probleeme juba eelmisel aastal. «Vaatasin juurde pandud tsekke ja need tekitasid imestust,» lausus Kondas. «Näiteks oli Kerem kui Kodukandi juhatuse esimees ostnud paberit Koeru teabekeskuselt, mille juht on ta samuti.»

Ka oli jäänud Kondasele silma tsekk, millega Kodukant tasus Koeru teabekeskusele ruumi eest, kuigi too ise Koeru vallavalitsusele renti ei maksa.

Kodukandi juhatuse liige Valdu Välimäe tunnistas, et kõige tähtsam eesmärk on juhatuse töö lõpetada ja anda juhtimine üle uuele juhatusele.

«Juhatusel pole veel selge, kui seaduslik on Keremi palganõue,» selgitas Välimäe.
«Valisime eelmisel koosolekul kolmeliikmelise komisjoni, kes peaks raamatupidamisdokumendid läbi vaatama ja tegema vastavalt tulemustele otsuse.»

Välimäe lisas, et juhatus tugineb tegevuses eelkõige Eesti Vabariigi seadustele ja on küsinud nõu ka juristilt. «Kui palganõue on seaduslik, tuleb see välja maksta,» lausus ta. «Muidugi paneb see Kodukandi raskesse seisu.»

Juhatuse liige Aime Kallandi ütles, et juhtunu on juhatuse siseasi ja tema meelest on võimalik leida kuldne kesktee.

Juhatuse kolmeliikmeline komisjon, kuhu kuuluvad lisaks temale veel Marta Kondas ja Kaie Altmets, polevat saanud kokku tulla, et raamatupidamist põhjalikult uurida. «Ega ma sel alal asjatundja ole, peaksime tellima eksperdi ja tema töö kinni maksma, mis läheks meile kolme peale maksma 4000 krooni,» tunnistas ta.

Keremi nõue, et raamatupidamisdokumente tuleb huvilistel tulla uurima Koeru kohapeale, on Kallandi teada täiesti seaduslik.

Keremi tegevuse seaduslikkuses kahelda on alust juhatuse liikmel Kaie Altmetsal. Kui ta hakkas uurima, mille põhjal on Keremil õigus nõuda endale eelmise aasta eest palka, tekkis  küsimus.

Järvamaa külade ühenduse üldkoosolek valis 6. märtsil 2003 juhatuse esimeheks Helvi Keremi. Samal päeval on uus esimees kirjutanud korralduse sõlmida iseendaga tööleping tollal kehtinud miinimumpalgaga 2160 krooni kuus.

Korraldusele on alla kirjutanud juhatuse aseesimeestena Aime Kallandi ja Kaie Altmets. «Mina pole seda allkirja andnud,» väitis Altmets.

Ekspert kinnitas allkirja võltsimist

Kuid Kerem kinnitas, et Altmets kirjutas paberile alla Põlvamaa reisil bussis püsti seistes, seepärast erinebki allkiri tema tegelikust allkirjast.

Juhatuse liikmena tundis Altmets vastutust juhatuse ebapiisava töö eest, aga et rahanõue lööks liikumisel Kodukant Järvamaa jalad alt, saatis Altmets dokumendi Tallinna Nora ekspertiisibüroosse.

Sealt tulnud vastus ütles, et Altmets pole allkirja ise kirjutanud, selle on teinud keegi teine isik pärast hoolikat harjutamist.

Kui juhatus tuli 18. märtsil arutama raamatupidamise aastaaruannet, oli Keremi nõue 38 176 krooni. 11. aprillil oli lisatud sõidu– ja kütusekulud, mistõttu ulatus aastaaruandesse pandud nõue 46 000 kroonini.

Eelmisel aastal oli liikumisel Altmetsa andmetel tegevusraha 50 000–60 000 krooni. Ta selgitas, et kui juhatuse esimees oli Heiki Vuntus, toetas ka maavalitsus mittetulundusühingut, seepärast oli võimalik Vuntusele palka maksta. «Mäletan selgelt, et arutasime Keremile tasu maksmist, aga vaid siis, kui selleks on raha,» kinnitas Altmets.

Tema meelest pole kohaliku Kodukandi paberimajandus olnud juriidiliselt korrektne, mistõttu pole ka alust 46 000 krooni suurust nõuet täita.

Kas see on nii või mitte, selgitaks dokumentide põhjalik uurimine ja eksperthinnang. «Kerem keeldub raamatupidamisdokumente üle andmast, tema meelest on asjaajamise läbipaistvus vaid meiepoolne närimine ja urgitsemine,» lausus Altmets. 

Keremi väitel on kõik olnud seaduslik. «Raamatupidaja pani töölepingust lähtudes palganõude aruandesse. See on juba juhatuse mure, kust raha võtta,» põhjendas ta.
2003. aasta palganõude kattis Kerem kavanditest saadud rahaga.

Kerem kinnitas, et tema pole kunagi keeldunud juhatuse liikmeile raamatupidamisdokumente näitamast, aga keegi pole seda teha tahtnudki. «Kehtib põhimõte, et kõik paberid annab juhatuse esimees üle uuele juhatusele, nii et enne ma seda ei tee,» ütles ta.

Kerem sõnas, et on kaks aastat teinud tublit tööd, juhatuse esimehe ameti soovib ta maha panna ja jääda vaid koordinaatoriks.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.4