Paide tehisjärve ligiduses asuv Laasi elamurajoon on natuke rohkem kui kaks hektarit suur ja sinna mahub 13 elamukrunti.

Vestman Kinnisvara Paide esinduse peamaakler Priit Kallas ütles, et 13 krundist on omaniku leidnud 12, nii et müüki on jäänud veel üks krunt. «Tuleb tunnistada, et nende kruntide müügiga pole me suurt vaeva näinud ja küllap leiame õige pea omaniku ka viimasele,» selgitas ta.

Krunt maksis laias laastus pool miljonit

Kallas tunnistas, et enne, kui Kriileväljal midagi tegema hakati ja ideed olid alles paberil, olid pooled krundid juba kinni pandud. «Aktiivset müüki polnud tarvis tehagi,» lisas ta.

Eelmisel reedel olnud avapeo ajaks oli neli kiiremat krundiomanikku vundamenditöödega ühele poole jõudnud.

Kruntide hinnast rääkides selgitas Kallas, et nende suurus jääb 1242 ja 2229 ruutmeetri vahele, ruutmeeter maksab 290 – 350 krooni, seega võisid kruntide hinnad jääda 400 000–500 000 krooni kanti.

Kuigi uutest elurajoonidest räägitakse Järvamaal palju, on pakkumine Kallase meelest väike. «Kui tahan kohe ehitama hakata, on minu teada Järvamaal veel pakkumisel Paide vallas Matsimäe ja Sargvere elurajoon,» sõnas ta.

Paberil on Paide ümbrusse plaanitud paarsada elamukrunti, kui palju neist tegelikkuseks saab, ei julgenud Kallas konkurentide edukust hinnata.

Laasi elamurajooni edu põhjuseks peab Kallas head asukohta. Paide kesklinn jääb kahe kilomeetri kaugusele, kiviviske kaugusel on tehisjärv ja asflattee ulatub krundi piirini.

Kallase selgitusel on oma osa ettevõtmise edukuses on selleski, et klientidele pakuti nii–öelda täispaketti.

Iga krundi piirini on veetud vee– ja kanalisatsioonitoru, elekter ja sidekaabel. Iga krundini läheb asfalttee ja seal on ka tänavavalgustus. «Ega Paides midagi rohkemat pakkuda olegi, sest maagaasitrassi siin pole,» märkis ta.

Kallas ütles, et Laasi elamurajooni edu innustas uuteks ettevõtmisteks. Järgmine elurajoon võib Vestmannil kerkida Mäo tööstusküla lähedusse.

Hea asukoht kujuneb trumbiks

Kallase teada on Paide lähiümbruses küll vaba maad, kuid suur osa sellest elamumaaks ei sobi. «Siin on palju madalaid ja soiseid alasid,» põhjendas ta.

Kui pessimistlikumad inimesed kõnelevad peagi kätte jõudvast kinnisvarakrahhist, siis seitse aastat selles valdkonnas töötanud Kallas ei usu, et Järvamaal hinnad oluliselt langeksid. «Ega hinnad enam ka hüppeliselt kalline, muutus on normaalne kümme protsenti,» lausus ta.

Kõige suuremat hinnatõusu näeb Kallas maal.

Üks Laasi elurajooni krundiomanikke Egon Oraste ütles, et tegi valiku eelkõige asukoha tõttu. «Minule kui spordihuvilisele polnud vähe tähtis seegi, et ligiduses on nii jalgpalliväljak kui ka korvpalliplats,» sõnas ta.

Oraste tunnistas, et pidas algul plaani osta mõni vanem maja ja see korda teha, kuid otsustas lõpuks uue kodu kasuks. «Tõele au andes tuleb tunnistada, et ega minust ehitusmeest ole,» lisas ta.

Uus Maa Paide büroo juhataja Mairo Tambla ütles, et on Matsimäe elamurajooni kuuest krundist leidnud omaniku kahele ja neli on veel müügis. «Võime müüa krundi või ostja soovi kohaselt ka sinna maja ehitada,» märkis ta.

Tambla tähelepanekut mööda on inimesed Järva– ja Harjumaa piiri lähedal metsaveerel asuvate kruntide vastu suurt huvi üles näidanud. «Sellise elamurajooni müük ei kestagi kuu aega, vaid ikka palju pikemalt,» lisas ta.