«Karvane ja tatine, kergelt bernhardiini hõnguline,» sõnas Tallinnast kohale sõitnud Tiia-Liis Jürgenson enda kohta rõõmsalt ja veidi uhkeltki. Koer Kata magas samal ajal ta jala juures. Jürgenson selgitas, et õige bernhardiin ongi rahulik ja hoiab omaniku ligidale. Teda pole vaja isegi rihma otsas hoida. Selles, et Kata läbib kontrolli, omanik ei kahelnud. Nimelt on neljajalgne sõber pälvinud ka näitustel häid kohti.

Eesti esimesele bernhardiinide iseloomu- ja aretuskontrollile Paide Vallimäele oli sõitnud 25 koera koos peremeeste ja -naistega.

Aretusklubi Eesti Bernhardiin aretusjuht ja ettevõtmise peakorraldaja Piret Rosumovski sõnas, et osalejate hulgas oli ka üks koer Leedust ja neli Lätist. Samuti oli oodata kolme bernhardiini Venemaalt, kuid viisaprobleemide tõttu jäid need tulemata.

Rosumovski selgitas, et ühele koerale väljastati sertifikaat, et koer on aretuskõlbmatu, kuid seda teadsid omanikud niigi, nad lihtsalt vajasid sellele kinnitust. Aasta pärast toimuvale kontrollile kutsuti tagasi koer, kes käitus iseloomutestis ebakindlalt ja koer, kes oli äsja käinud põlveoperatsioonil.

Rosumosvki selgitas, et kõik bernhardiinid ei kõlba aretuseks ja seetõttu ongi vaja välja selgitada need kõige tõupuhtamad loomad, et säiliks koera tõug sellisena, nagu see on välja aretatud ning et edasi kanduks ainult tõu kõige paremad omadused. «Bernhardiin ei tohi olla näiteks kuri,» märkis ta.

Rosumovski hinnangul on Eestis 1,5–7aastaseid bernhardiine üle tuhande. «See on väga suur arv,» kinnitas ta.

Järgmisel aastal umbes samal ajal peaks Paide bernhardiinide kontroll taas aset leidma ja Rosumovski lubas, et siis alustatakse päeva rongkäiguga läbi linna.