Täiskasvanud õppija nädala (TÕNi) Järvamaa tugirühm valis nelja kandidaadi seast aasta õppijaks Järvamaa kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse Särevere õppekoha koolitusjuhi Ruth Türgi.

TÕNi Järvamaa koordinaator Gärt Filippov lausus, et Türk pälvis tunnustuse eelkõige seetõttu, et sooritas kevadel andragoogi kolmanda taseme kutseeksami.

Samuti on ta läbinud 400tunnise andragoogikakursuse, osalenud aktiivselt kooli reklaamimisel ja teistel kursustel.

Kaaslaste kogemus lisab kursusele väärtust

Türk lausus, et tema aktiivsem õppimisaeg algas 2001. aastal, mil ta läks Tallinna pedagoogilisse seminari noorsootööd tudeerima. Sealt edasi tuli juba teisi koolitusi.

Türk ütles, et Tallinna viis teda õppima asjaolu, et sel ajal liikus ringi jutt, et haridusasutuses ei tohi töötada inimene, kel pole kõrgharidust. Türk oli varem lõpetanud Viljandis praeguse kultuurikolledži.

Teiseks innustab Türki õppima vajadus olla kursis kõige uuega, mis seoses tööga maailmas juhtub. «Võiks ju näha, mis teised teevad,» lausus ta. «Üks osa koolitusest on, mida lektorid räägivad, teine see, mis tuleb kaaslaste kogemustest lisaväärtusena.»

Türgi meelest on tähtis ka koolitustelt saadav äratundmine, et oled õigel teel ja kolleegid üle Eesti teevad asju samamoodi.

Vaba aega röövib kursustel käimine kindlasti, kuid Türgi ütlust mööda pakub see vaheldust.

Türgil on veidi kahju, et aasta õppija konkursile esitati nii vähe kandidaate, sest ka oma töös näeb ta, et inimestel on tekkinud siiras huvi õppimise vastu.

Gärt Filippov tunnistas, et TÕNi Järvamaa tugirühm oli aasta õppija nimetamisega hädas. Et tugirühm tahtis tunnustada neljast kandida?dist kahte, tõi ta välja alamkategooria seeniorõppija, kelleks osutus saalihokitreener Vambola Laur.

Läbitud koolitustest meenus Laurile kevadel neli päeva kestnud esimese astme treeneri kursus, mille eksam tuleb sooritada lähikuudel.

Laur sõnas, et ega õppida lihtne olnud. Kursusel olid kõik temast nooremad, mõni alles keskkooli lõpetanud, kuid see Lauri ei seganud, sest kursusekaaslased suhtusid temasse sõbralikult.

Aasta koolitussõbralikuma organisatsiooni tiitli pälvis kahest esitatud kandidaadist Türi Kesklinna lasteaed.

Juhataja Malle Elmik sõnas, et õpetajad on huvitatud enda täiendkoolitamisest kõrgkoolis. «Eelmisel aastal õppis kolmandik pedagoogilisest kollektiivist, mis on päris suur näitaja,» täpsustas ta.

Lühematel kursustel on Elmiku andmetel käidud nii palju kui võimalik. Lasteaed on tellinud koolitusi kohapealegi ja kutsunud teiste lasteaedade õpetajaid osalema.

Ambla hüvitab ka sõidukulusid

Elmik lausus, et kui nii palju töötajaid käib õppimas, tuleb tööd lasteaias lähtuvalt sellest plaanida. «Oleme saanud hakkama, inimesed mõistavad, teevad lihtsalt pikemaid päevi ja lepivad kokku, kuidas üksteist asendada,» selgitas ta.

Koolitussõbralikuma omavalitsuse tiitlile esitati vaid üks kandidaat Ambla vallavalitsus, kes osutus ka parimaks.

Vallavanem Alari Kirt sõnas, et allasutuste eelarves on teatud summa, mis on määratud koolitusteks. «Samuti on meil üsna märkimisväärne summa vallavalitsuse eelarves töötajate kursuste tarvis,» selgitas ta. «Eks iga inimene tea, kuidas seda summat kasutab.»

Kõik töötajad seda raha ära ei kulutagi. Kirt lausus, et uisapäisa kursustele inimesed ei torma, vaid uurivad enne nii kursuse sisu kui ka koolitaja tausta.

Lisaks on valla töötajatele loodud võimalus taotleda iga kuu valla eelarvest 1000 krooni koolituskulude katteks, näiteks sõiduhüvitiseks.

Täiskasvanud õppija nädala koordinaator Järvamaal Gärt Filippov lausus, et raske oli valikut teha ka aasta koolitaja kandidaatide seas, kus oli kaks võrdväärset inimest.

Parimaks osutus Kristi Koit, teist kandidaati, Järvamaa kutsehariduskeskuse õpetajat Ain Luike tunnustati kui parimat õpikeskkonna arendajat.

Filippovi hinnangul esitati konkursile kandidaate vähe. «Võib-olla on selle taga, et inimesed ei tea, et on selline võimalus tunnustada inimesi,» ütles ta. «Edaspidi paneme reklaamile rohkem rõhku.»

JÄRVAMAA AASTA ÕPPIJAD JA KOOLITAJAD

Aasta õppija – Järvamaa kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse Särevere õppekoha koolitusjuht Ruth Türk.

Aasta koolitaja – Järvamaa kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse Paide õppekoha koolitusjuht (enne Paide kutsekeskkoolis täiskasvanukoolituse osakonna juhataja kohusetäitja, praegu lapsepuhkusel) Kristi Koit.

Aasta koolitussõbralikum organisatsioon – Türi Kesklinna lasteaed.

Aasta koolitussõbralikum omavalitsus – Ambla vallavalitsus.

Seeniorõppija – saalihokitreener Vambola Laur.

Parim õpikeskkonna arendaja – Järvamaa kutsehariduskeskuse õpetaja Ain Luik.

Tänukirja pälvis Paide rahvaülikool.