Albu põhikooli emakeeleõpetaja Enda Trubok suutis alles järgmiseks hommikuks oma elamused sõnadesse mõelda.
Trubok tunnistas, et läks etendusele eelarvamusega, kuidas küll on võimalik revolutsioonisündmusi kujutada, aga sattus vaatama tükki, mis kriipis hinge. «Rõhuasetus oli hoopis muul, Elmo Nüganen ja Urmas Lennuk on leidnud teosest oskuslikult episoode, mis annavad lavastusele mõtet,» lausus ta.
Seda mõtet nägi Trubok inimlike väärtuste esiletoomises, kui tähtis on see siiski ka revolutsioonisündmustes.
Üksindustunne, igatsus, pettumus, vajadus õnne ja armastuse järele, inimväärikus, selle taga suur inimtraagika – seda kõike koges Trubok erinevate stseenide kaudu eeskätt Kristi ja Indreku, Bõstrõi ja proua Kuusiku, Viljasoo ja Marie suhetest.
«Palju andis juurde vaatemängulisus, eriti lahingustseenid, mille puhul tõmbasin paralleele filmiga «Nimed marmortahvlil», mõisast varanduse kokkuahnitsemine, ristide tulek hukkunute nimede ettelugemise taustal andis edasi suurt traagikat meie rahva elus,» lausus Trubok.
Veel meeldisid Trubokile nn aeg-maha-võtted, kus tegelased tardunult seisma jäid. «Ka elu jääb toppama, kui revolutsiooni tehakse,» sõnas ta.
Näitlejatest nautis Trubok Aarne Üksküla Pearuna, Ursula Rataseppa Kristina ja Volli Kärot väärika mõisnikuna. «Üllatusi oli ka: Mari surm, niimoodi pole seda keegi kujutanud – šokeeriv,» lisas ta.
Truboki meelest on lavastaja Elmo Nüganen suutnud nappide vahenditega näidata olulisi ja suuri sündmusi eesti rahva elus, mis on oskus omaette. «Kõik elavad pildid sümboliseerivad midagi, seal on nii palju edasi mõelda,» märkis ta.
Aravete kultuurimaja näiteringi juht Viiu Paljak ei hoidnud emotsioone tagasi juba vaheajal. «Mulle Nüganen meeldib, ta on hull, tõeliselt hull!» ütles ta. «Milline oskus masse tajuda ja näitlejaid liikuma panna, revolutsioonilisi sündmusi inimliku mõõtme, see on armastuse liiniga siduda.»
Paljak ei pidanud oluliseks, et enne «Wargamäe Wabariigi» vaatama minekut tuleks tingimata «Tõe ja õiguse» kolmas osa läbi lugeda. «Tuleb kuulata mõtet, teksti, mida räägitakse, seal on sõnum ju olemas: vabadus, armastus, omavahelised suhted,» selgitas ta. «Peaksime rohkem seda kõike siin endast läbi laskma.»
Tallinna Linnateatri, Pärnu teatri Endla, Rakvere teatri, Albu valla ja Tammsaare muuseumi Vargamäel koostöös ette võetud suvekavand «Tagasi Vargamäele» loob Eesti teatrielus olukorra, kus korraga on vaadata suurromaani «Tõde ja õigus» kõigi osade lavavariandid.
«Wargamäe Wabariigi» kõrval etendub Kukenoosi viljakuivatis «Tõde ja õigus. Teine osa», väljamäe kesklaval «Vargamäe kuningriik» ja põhjalaval «Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.».
Ühel korral mängitakse paaritunniste pausidega kõike nelja etendust ka järjest – sündimas on omalaadne nn teatrimaraton.
Tallinna Linnateatri avalike suhete juht Kristiina Garancis andis teada neile, et 17. juuni ja jaanilaupäeva, 23. juuni «Wargamäe Wabariigi» etendusele, millele järgneb jaanituli koos ansambliga Apelsin, on veel saada sadakond piletit ning muudele etendustele üksikuid pääsmeid.
Eile esietendus Vargamäe lõunalaval Tammsaare «Tõe ja õiguse» kolmanda osa põhjal valminud uuslavastus «Wargamäe Wabariik», mis üllatas, kriipis hinge, võttis silmad veekalkvele.
