Eesti väärib parimat
07.10.2006 00:01
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Valdade, linnade ja maakondade huvid vajavad suuremat
tähelepanu, arvab Jaak Aaviksoo.
Esitasin Tartu Ülikooli nõukogule avalduse: «Palun mind
vabastada ülikooli rektori ametist seoses minu otsusega aidata tegevpoliitikuna
kaasa Eesti demokraatia tugevdamisele.»
Minu otsust kandis äratundmine, et vaatamata meie
majanduslikule edenemisele, näeme enda ümber kuhjuvaid probleeme, mille
põhiolemus pole mitte vaesuses ja rikkuses, vaid eelkõige ühiskondlikus
enesetundes, mida õõnestab väärtuste allajäämine omakasule.
Tuleb pingutada ühiste eesmärkide
nimel
Me ei tunne end hästi seetõttu, et tajume enda ümber levivat
ringkäenduse ja rehepapluse mentaliteeti ning sumbumist poliitilisse
kõikelubatavusse.
Näeme enda ümber kohati üle mõistuse küündivat poliitilist
vastandumist, mille vajadust me ei suuda mõista ja mis vaevalt saab teenida meie
rahvuslikke huve.
Tajutav on usalduskriis, mille põhjus on eetiliste piiride
kadumine poliitilistest otsustest. Meie kohus on midagi ette võtta.
Võimuotsustes peab selgemini arvestama erinevate ühiskondlike
organisatsioonide seisukohtadega, selgelt tuntav on vajadus sõltumatute
kodanikeühenduste ja mitteerakondlike asjatundjate – loomeliitude ja ülikoolide,
ametiliitude ja Teaduste Akadeemia suurema kaasamise järele ühiskonna ees
seisvate probleemide lahendamisse.
Valdade, linnade ja maakondade huvid vajavad suuremat
tähelepanu – väljaspool Harjumaad peituvad suuresti kasutamata võimalused Eesti
kui terviku arenguks.
Parlamentaarse riigi poliitikat tehakse eelkõige riigikogu
kaudu poliitiliste erakondade osalusel, seega tähendab poliitikuna tegutsemine
ka kuulumist poliitilisse erakonda.
Olen kaugel arvamusest, et Eesti erakondi võib lihtviisil
jaotada mustadeks ja valgeteks lammasteks või et demokraatia tugevdamine on
ainult mõne erakonna eesõigus, millest teised võivad kõrvale jääda.
Mina otsustasin liituda Isamaa ja Res Publica Liiduga, sest
Isamaaliidu tugeval vundamendil seisvad isamaalised ja konservatiivsed aated
ning Res Publica siiras ja jõuline pürgimine avatuma ja läbipaistvama
kodanikuühiskonna poole on lähedased minu maailmavaatele.
Näen erakonna tugevust eelkõige tema liikmete usaldusväärsuses
ja soovis pingutada ühiste eesmärkide nimel. Seni kahele erakonnale kõrvalt
võrdselt kaasaelajana näen enda panust eelkõige kahe osapoole ühendaja ja
vastastikuse usalduse kasvatajana.
Selle ülesande lahendamine on mõeldav vaid erakondade kõigi
liikmete ja kõigi piirkondade suurema kaasamisega erakonna ees seisvate
proovikivide vastuvõtuks.
Noori peab kaasama probleeme
lahendama
Pean esmatähtsaks ülesandeks eespool mainitud demokraatiale
ohtu kujutavate tendentside peatamiseks tõsta tähelepanu keskpunkti avatud ja
läbipaistva kodanikuühiskonna tugevdamine.
Teise arengueelistusena tuleks nimetada vajadust minna
teadmistepõhise ühiskonna ja majanduse retoorikalt üle tegudele konkreetsete
pikaajaliste plaanide alusel.
Meie odava tööjõu konkurentsieelis sulab kiiresti ning riik ja
ettevõtlus on ühiselt vastutavad majanduse konkurentsivõime suurendamise eest
pika aja jooksul.
Selleks on vältimatu tuua haridus, teadus ja innovatsioon
avaliku tähelepanu keskmesse ning lahendada seal aastate jooksul kuhjunud
probleemid.
Innovatsiooni edendamisel saame eelkõige tugineda Tiigrihüppega
rajatud ja üleilmset tähelepanu pälvinud infotehnoloogilisele vundamendile.
Kolmanda tegevussuunana pean vajalikuks
isamaalis–konservatiivsetele väärtustele tuginevalt jätkuvalt kindlustada
perekonda.
Peame aktiivsemalt kaasama noort põlvkonda Eesti ees seisvate probleemide
lahendamisse, selle asemel et lasta neil kasvavalt leida rakendust väljaspool
Eestit.
|