Miks on inimesel tarvis ID–kaarti?

Mugavus on kindlasti üks argument, kuivõrd ID–kaart on niiöelda universaalne võti e–teenustesse. Samuti läheb elu mugavamaks, kui ei pea allkirjade pärast kuhugi sõitma ega minema.

Kuid mugavusest veelgi olulisem on turvalisus. ID–kaart on arvutikasutajale lihtsaim ja turvalisim enesekaitsevahend internetis.

Seni oleme harjunud kaitsma oma identiteeti internetis kasutajatunnuste ja paroolidega, aga küberkuritegevuse praeguse taseme juures sellest enam ei piisa.

ID–kaardil kaitsevad kaardiomaniku isikuandmeid kõrgtehnoloogiline kiip ja murdmatud algoritmid.

Kusjuures vastavalt isikut tõendavate dokumentide seadusele on ID–kaart kohustuslik dokument igale Eesti elanikule alates 15. eluaastast. See on kodanikukohustus.

Palju maksab ID–kaardi taotlus, tarkvara ja kaardilugeja?

ID–kaardi eest tuleb 15aastasel ja vanemal inimesel maksta 150 krooni. Noorematel, puudega ja pensionil olevatel inimestel on riigilõiv 50.

Kaardilugejat saab osta ligi 90 krooniga arvutipoest või oma pangakontorist. ID–kaardi tarkvara saab tasuta paigalda aadressilt http://installer.id.ee.

Milliseid igapäevaelus olulisi võimalusi ID–kaart pakub?

ID–kaardiga saab turvaliselt ja mugavalt kasutada peaaegu kõiki populaarsemaid e–teenuseid Eestis: netipangad, kodanikuportaal www.eesti.ee, Eesti Energia, Elioni, Tele2 ja teiste ettevõtete iseteenindused veebis.

Füüsiliselt on kaart inimese isikutunnistus, millega isikut tõendada pangas, poes, notaris, liikluspolitseis lubade asemel.

Selgitage, kuidas saab inimene ID–kaardiga panka siseneda, kui ta istub internetiühendusega arvuti ees, tal on töötav kaardilugeja ja käes ID–kaart?

Inimene sisestab kaardi lugejasse. Avab brauseri. Sisestab netipanga aadressi. Sisestab oma kasutajanime (sõltuvalt pangast võib olla vajalik ka püsiparooli sisestamine) ning vajutab nupule «Sisene ID–kaardiga».

Internet Exploreri puhul avaneb järgmisena aken, kus kuvatakse sertifikaati ehk tõendit ning küsitakse nõusolekut, kas ta soovib kasutada just seda.

OK/Nõus vajutamise järel küsib veebisirvija järgmisena ID–kaardi koodi PIN1. Kui inimene sisestab õige koodi, ongi ta pangas sees.

Kui pangatoimingud läbi, logige end pangast korrektselt välja ja võtke kaart lugejast välja. Nii on kõige turvalisem.

Kuidas anda digiallkirja?

Digiallkirja saab anda nii veebisirvija vahendusel e–teenuses kui ka oma netiühendusega arvutis DigiDoc tarkvara abil.

DigiDoc on tavainimesele tasuta (saab tasuta anda kuni 10 allkirja kuus; suuremate mahtude puhul kasutage kas DigiDoc portaali või võtke tasuline pakett).

DigiDoc programm tuleb arvutisse koos ID–kaardi tarkvaraga.

Kõige lihtsam allkirjastamise võte arvutis: panete kaardi lugejasse, valite faili(d), mida tahate digiallkirjastada, teete parema hiireklahviga valitud failidel klõpsu ja valite avanenud menüüst «Allkirjasta ID–kaardiga».

Selle peale avaneb DigiDoc programm, kus näete, et teie valitud failid on juba lisatud programmi, ja saategi failid digiallkirjastada. Selleks tuleb teada ID–kaardi kood PIN2.

Arvutisse jääb digiallkirjastatud dokument ehk täiesti uus fail, mis sisaldab allkirjastatud dokumenti, digiallkirja kui ka allkirja kehtivusinfot.

Millistesse riikidesse reisides tunnistatakse ID–kaarti isikut tõendava dokumendina?

Teavet leiab välisministeeriumi veebilehelt. Eesti kodanikud võivad alates 1. maist 2004 siseneda teiste Euroopa Liidu ja Euroopa majanduspiirkonna liikmesriikidesse, nagu Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Hollandi, Iirimaa, Islandi, Itaalia, Kreeka territooriumile nii kehtiva passi kui ka ID–kaardi alusel.

Palju on ID–kaarte väljastatud ja kui paljud inimesed kasutavad seda?

Eestis on aktiivses kasutuses üle 960 000 ID–kaardi. ID–kaarti on sisselogimiseks kasutanud üle 72 000 inimese, digiallkirja on andnud ligi 65 000 inimest.

Seejuures on kaardi elektrooniliste funktsioonide kasutajaskond viimase aasta jooksul rohkem kui kahekordistunud.

Hästi mõjus e–hääletuse võimalus märtsis riigikogu valimistel, kus e–hääletas üle 30 000 inimese, neist ligi 12 000 kasutas ID–kaardi funktsioone esimest korda. Teadaolevalt oli vanim e–hääletaja 101aastane.

Milliseid kasutusvõimalusi võib ID–kaardile lisanduda?

Uusi rakendusi tuleb juurde kogu aeg. Näiteks saab ID–kaardi abil selle aasta algusest vaid minutite jooksul asutada uue ettevõtte. ID–kaardil on võtmeroll loomisel olevates e–tervise lahendustes.

On selge, et ID–kaart on nutikas süsteem, mida on mõttekas kasutada isikutuvastamise uutes lahendustes, digiallkirjastamisest rääkimata.

ID–kaardi kasutust nõuab üha karmimaks muutuv küberkuritegevus. Iga turvalisusest hooliv arvutikasutaja peaks kindlasti võtma ID–kaardi kasutusse ning paroolidest ja muust säärasest loobuma.

ID–KAART

Elektroonseks kasutamiseks on vaja ID–kaarti koos PIN–koodidega, arvutit, kaardilugejat, tarkvara. ID–kaardi lugejat võib küsida arvutipoest või pangakontorist.

Teenuste puhul tuleb sisestada PIN–koodid.

Kaardiga on kaasas ümbrik PIN–koodidega: PIN1 on isikutuvastuseks, seda küsitakse veebilehekülgedel, kuhu saab siseneda ID–kaardi abil; PIN2 on digiallkirjastamiseks, PUK on lukustunud PINide avamiseks.

Kui sisestate PIN1 või PIN2 kolm korda valesti, see lukustub, avada on võimalik ID–kaardi haldusprogrammis PUK–koodi abil.

Isikutuvastus internetis

Kui kasutajanimi ja parool on meil igas teenuses erinevad, siis ID–kaardi puhul kehtib kõigis teenustes sama kaart ja sama PIN–kood.

Digiallkirja andmine

ID–kaardi abil antav digiallkiri on seaduse silmis võrdne omakäelise allkirjaga. Kõik Eesti avalikud asutused on kohustatud võtma vastu digiallkirjastatud dokumente.

Krüpteerimine

See tähendab, et failis olevad andmed saab muuta võõrastele loetamatuks.

E–hääletus

Valija sisestab kaardilugejasse ID–kaardi ja avab www.valimised.ee veebilehe, vastavalt valija isikukoodile kuvatakse sobiva valimisringkonna kandidaadid.

Seejärel teeb valija otsuse, see salastatakse; valija kinnitab oma valiku digitaalallkirjaga (sisestab PIN2 koodi).

ID–pilet

See tähendab, et füüsilist piletit asendab linnades ID–kaart. ID–piletit saab osta internetipankadest, otsekorraldusega, rahaga, mobiili või lauatelefoniga. Teenus toimib Tartus, Tallinnas ja Viimsis.

ID–kaardiga pääseb ligi järgmistele veebiteenustele:

eesti.ee kodanikuportaal, e–valimised, e–Maksuamet, Patendiamet, portaal Täna Otsustan Mina (TOM), Äriregistri online–teabesüsteem, ettevõtja kaughaldusportaal, Laevakinnistusraamat, e–Kool, Eesti Teadusportaal, sisseastumise infosüsteem, kalanduse infosüsteem, ID–pileti ostmiskeskkond: www.pilet.ee (toimib Tallinnas, Viimsis ja Tartus), Eesti Väärtpaberikeskus, Pensionikeskus, Eesti suuremad pangad, patsiendiportaal Minu Medicum, Tallinna Vesi iseteenindus, Elioni e–teenindus, EMT ja Tele2 iseteenindus, Eesti Gaasi e–teenus, Eesti Energia kodukliendi iseteenindusbüroo, Tartu Üliõpilasküla, CV–Online, reisiteenused: https://www.bookinghouse.net, hinnavaatluse foorum, korteriühistute infosüsteem.

Kliendikaart

Praegu kasutavad ID–kaarti kliendikaardina Apollo raamatupood, spordirõivaste tootja Ilves Extra ja paljud raamatukogud.

Mobiili–ID

Mobiil–ID SIM–kaart sisaldab tavalise SIM–kaardi funktsioonidele lisaks teie mobiilset identiteeti, mille abil saavad internetiteenuse pakkujad teie isikut tuvastada, samuti saate anda digitaalallkirja.

Mobiil–IDega saate teha samu e–toiminguid, mis ID–kaardiga: logida internetipankadesse ja digitaalallkirjastada lepinguid.

Allikas: www.id.ee