Krass selgitas, et üks kalamees näinud kevadel, kuidas järve keskel püüab part meeleheitlikult õhku tõusta, kuid keegi justkui hoiaks teda kinni.
Võitlus olnud äge ja sulgi lennanud igasse ilmakaarde, kuni pardi jõud rauges ja ta vee alla kadus. «Ega ma juttu väga tõsiselt kohe võtnud,» tunnistas Krass.
Krassi ütlust mööda teab iga kalamees, et suured röövkalad söövad liigikaaslasi ja kirjanduses on olnud juttu ka väiksemate lindude murdmisest, kuid see jutt tundus siiski uskumatu.
Tõsisemalt hakkas Krass kuuldut uskuma jaanipäeva paiku, kui ta tehisjärvel kalal oli. Ta loopis kalade meelitamiseks vette saia, millest tahtis osa saada üks part.
Samal ajal, kui Krass oma varustust kohendas, kuulis ta vees sulpsatust ja pilku tõstes avastas, et saiamaias part on kadunud, üksnes veeringid lainetasid samal kohal. «Oleks ta lendu tõusnud, oleksin teda näinud, kuid ta kadus vee alla ja jäigi sinna,» meenutas ta. «Oleks ta lihtsalt sukeldunud, oleks pidanud ju uuesti pinnale tõusma.»
Lõplikult sai Krass kinnitust hiiglaslikust röövkalast ühel varajasel hommikupoolikul, kui läks taas tehisjärvele kalastama.
Randa lasteala juurde jõudnud, nägi ta madalas vees ujumas paarikümmet kajakat ja parti.
Krass sõnas, et oli lindudest just möödunud, kui kuulis selja taga hirmsat hädakisa. End ümber pööranud, nägi ta, kuidas kõik linnud peale ühe õhku tõusid. «Üht kajakat vedas vee alla palginotti meenutav elukas,» lausus ta. «Hetk hiljem seletas silm, et see on suur kala, kelle lõugade vahel on sorakil tiibadega kajakas.»
Kui suur kala oli, selle üle ei tahtnud Krass spekuleerida, sest nägi teda vaid viivuks. Ometi on Krass veendunud, et kala on palju suurem kui 14aastane kümme kilo kaalunud haug, mille elukaaslane Virve kaks aastat tagasi tehisjärvest välja tõmbas. «No Virve kümnekilone haug on selle kõrval ikka poisike,» lisas ta.
Krass ei välista, et tehisjärve ei valitse mitte ainult üks suur kala, vaid neid võib olla mitu.
Et Paide tehisjärv on üle 25 aasta vana, pakkus Krass, et küllap «veekoll» ongi mõni paarikümne aasta vanune haug.
Kalamees Oskar Usar käib sageli Paide tehisjärvel kalal ja on samuti kuulnud lugu «veekoletisest», kuid pole lindude vee alla kadumist märganud.
Küll on ta paar talve tagasi tehisjärve ligiduses Mündi silla juures jõel elavaid parte toitmas käies näinud, kuidas üks kogu pardi vee alla rebis. «See polnud toona haug, vaid saarmas,» sõnas ta. Paide tehisjärves Usari teada saarmaid pole.
Järvamaa keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialist Aleksander Siimenson ei kahelnud Paide kalameeste jutust linde söövast hiidkalast. «Olen ka püüdnud haugi, kelle kõhust leidsin pardi,» sõnas ta.
Siimenson selgitas, et suured haugid püüavad siiski rohkem pardipoegi ja suure linnu söömiseks peab Paide tehisjärves elutsema ikka väga suur kala.
Siimenson on näinud 14kilost haugi, kuid pidas võimalikuks, et tehisjärve sügavuses võib tõepoolest ennast peita midagi veelgi suuremat.
Ujujatel ei tasu Siimensoni meelest kala karta, sest Eestis pole teada ühtki juhust, et suur kala oleks inimest rünnanud. «Inimene on siinsetele kaladele ikka liiga suur,» lausus ta. «Kalad näevad vee all hästi ja inimkogu nähes põgenevad selle suure eluka eest.»
VAATA
VIDEOT
VIDEO: Paide tehisjärves elutseb hiiglaslik kala, kes haarab oma lõugade vahele veekogule tiibu puhkama tulnud ning toitu otsivaid parte ja kajakaid.
